Kas Jumal ootab meilt pimedat usku?

Vastus



Väljend pime usk tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju ja kahjuks kasutavad paljud inimesed seda negatiivse, halvustava terminina, et kirjeldada kõiki, kes usuvad Jumalasse. Sõnastiku määratlus pime usk on usk ilma tõelise mõistmise, taju või diskrimineerimiseta. Kuid kas Jumal soovib meilt sellist usku? Veelgi enam, kas usk, mille Jumal meile annab, on pime (Efeslastele 2:8-9)? Kas meie usk on tõesti pime, ilma tõelise mõistmiseta?



Sellele vastamiseks alustame ühe suurima Vanas Testamendis leiduva usu näitega. Jumal ütles Aabrahamile, et Aabraham saab paljude rahvaste isaks ja et tema naine Saara sünnitab talle lapse, kuigi nad on väga vanad. Tõepoolest, Saara oli 90-aastane ja Aabraham umbes 100-aastane, kui Iisak neile lõpuks sündis. Siis käskis Jumal Aabrahamil teha seda, mis mõeldamatu, tappa Iisak (1. Moosese 22:1-19). Käsu saades ei küsitlenud Aabraham Jumalat. Ta järgis pimesi Jumala korraldusi ja rändas üsna kaugele mäele eesmärgiga tappa oma poeg. Lõpuks peatas Jumal ta ja ütles: „Nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat, sest sa ei ole minust eemale jätnud oma poega, oma ainsat poega (1. Moosese 22:12).





Sellest jutust jääb mulje, et Jumal tasustas ja kiitis Aabrahami pimeda usu eest ning kuna Aabraham on üks eeskujudest, mida meile järgida, näib, et pime usk on ideaalne. See pole aga kogu lugu. Kui me vaatame Heebrea kirja ja loeme, mida seal Aabrahami kohta öeldakse, saame teada natuke rohkem.



Heebrealastele 11. peatükki nimetatakse sageli usu kuulsuste saaliks. Sellest leiame palju Piibli suurimaid inimesi ja nende saavutusi usu kaudu. Aabraham on loetletud rohkem kui üks kord, kuid salmides 18–19 räägitakse, et Aabraham arutles, et Jumal oli Iisaki kaudu tõotanud luua suure rahva ja et isegi kui Iisak tapetakse, võib Jumal Iisaki surnuist tagasi tuua ja selle mõttekäigu tõttu mitte pimedaks. usk – Aabraham täitis käsu. Aabraham ei tegutsenud pimesi. Selle asemel kasutas ta selle läbimõtlemiseks oma mõistusvõimet, mis põhines sellel, mida ta Jumala kohta teadis. Ta tundis Jumala olemust ustava Jumalana ja mäletas Jumala tõotust Iisaki kohta. Seejärel käitus ta vastavalt.



Kogu Pühakirjas leiame, et mõistust, tarkust ja loogikat tõstetakse esile heade joontena. Näiteks Õpetussõnad 3:13 ütleb, et oleme õnnistatud, kui leiame teadmisi ja mõistmist. Heebrealastele 5:12-14 noomib õpetajaid selle eest, et nad ei õpi ega kasva mõistmises. Paulus kiidab Berea kogudust, sest nad uurisid iga päev Pühakirja, et näha, kas Pauluse öeldu vastab tõele (Ap 17:11). Paljudes kohtades Apostlite tegudes väideti, et apostel Paulus arutleb eksinute üle, püüdes neile tõestada oma sõnade õigsust. Jaakobuse 1:5 isegi käsib meil paluda Jumalalt tarkust, mida Ta jagab heldelt kõigile, süüd leidmata.



On palju muidki kohti, kus mõistus ja mõistmine tõusevad. Lihtsamalt öeldes lõi Jumal inimesed mõtlemis- ja arutlusvõimega ning Jumal ootab, et kasutaksime Tema antud kingitust. Pidage meeles, et mõistuse ja loogika põhieesmärk on leida tõde ja Jeesus väitis julgelt, et Ta on tõde (Johannese 14:6), seega peaksid mõistus ja loogika meid iga kord Jeesuse juurde viima.

Meilt oodatakse, et tegutseksime usus Jumala lubaduste järgi täpselt nagu Aabraham, kuid me teeme seda usalduspositsioonilt, mis põhineb kogu teadmisel, mis meil Jumala kohta on. Aabraham järgis Jumala käsku, mis põhines tema usul, et Jumal peab kinni oma tõotusest tõsta Iisaki kaudu rahvas üles. Aabraham oli õppinud, et Jumal peab oma lubadusi kogu elu jooksul koos Jumalaga kõndides, seega oli see põhjendatud ja teadlik usk.

Meie jalutuskäigul Jumalaga tuleb ette hetki, mil me tegutseme puhtalt usust lähtuvalt, sest meil pole tervikpilti, nagu Aabrahami puhul. Kuid see usk ei ole pime; see põhineb teadmistel Jumala olemusest ja iseloomust, Tema tõotustest Pühakirjas ja meie isiklikul kogemusel, kuidas käime koos Jumalaga iga päev.