Kuidas saada hingede võitmise kirge?

Vastus



Hingede võitmine on sisuliselt evangeliseerimis- või tunnistamisprotsess, mis on lihtsalt päästesõnumi edastamine uskmatutele. Jeesus Kristus ütles oma järelkäijatele, et nad on Tema tunnistajad kuni ilmamaa äärteni (Ap 1:8) ja lähevad ja teevad jüngriteks kõik rahvad (Matteuse 28:19), mis on hingede võitmise põhiolemus. Kuna meie taevane Isa ei taha, et keegi hukkuks (2. Peetruse 3:9), peaksid kõik kristlased olema innukad seda kutset kuulda võtma ja tundma kirge hingi võita.



Tunnistamine puudutab aga vähem seda, mida me Issanda heaks teeme, vaid seda, mida Ta teeb meie kaudu, ja selleks on vaja alistunud südant, mis on täidetud Püha Vaimuga. Tõepoolest, seesama Püha Vaim, kes andis Kristusele jõudu, kui Ta maa peal teenis, võib anda jõudu ka meile. Esmalt peame aga mõistma oma rolli Kristuse ihu ehitamisel. Nagu apostel Paulus Korintose elanikele selgitas, oleme me Jumala teenijad, kes töötavad üksteisega ühtsuses, et toota saaki. Üks künnab mulda, teine ​​võib külvata seemne ja teine ​​tööline kastma, kuid ainult Jumal saab selle seemne kasvatada (1. Korintlastele 3:7). Seega, kuigi meil kõigil võib olla individuaalne roll, on meil siiski ühtne eesmärk võita teisi Kristusele, mille eest igaüks saab oma tasu vastavalt oma tööle (1. Korintlastele 3:8).





Kuid kuidas me saame nendel rasketel päevadel, kui on nii palju neid, kes on igal sammul meie tööle vastu, kirge seda rõõmusõnumit levitada ja Kristusele hingi võita? See algab sellest, et Jeesus Kristus on meie endi elus esiplaanil ja keskmes. Tõepoolest, meie kirg hingede võitmise vastu kasvab, kui meie kirg Kristuse enda vastu ja meie tee koos Temaga tugevneb. Kaks parimat viisi meie kristliku eluviisi tugevdamiseks on lugeda Tema Sõna iga päev ja palvetada pidevalt. Kui täidame oma südamed ja meeled Kristusega, ei saa me muud, kui tunneme kirge Teda teistega jagada.



Kõige entusiastlikumad töötegijad on need, kelle süda põleb Kristuse pärast, ja see peaks tegelikult olema lihtne, kui arvestada, kui palju meie patuta Päästja meie heaks Kolgatal tegi. Tema vabatahtlik surma vastuvõtmine meie eest ravis meid meie surmavast haigusest (patust) ja päästis meid mõõtmatust igavikust tulejärves. Ometi teame, mis juhtub nendega, kes surevad Kristusest lahus. Ja see lootusetu igavik lahus Jumalast, rääkimata kustumatu põrgutule tulises pimeduses, peaks ajendama meid võitma Kristusele võimalikult palju hingi, eriti kui arvestada elu lühidust, mida apostel Jaakobus nimetab sobivalt uduks, mis ilmub natuke aega ja siis kaob (Jakoobuse 4:14). Kui oleme üle igavese horisondi, pole enam tagasiteed ja hingede võitmise aeg saab läbi. Seega pole mitte ainult saak suur ja töötajaid vähe, vaid lisaks sellele on meie aeg väga piiratud.



Nendel keerulistel aegadel ei pea me kindlasti kaugele vaatama, et näha paljusid meeleheitel, kuid isegi keset seda kaost võivad kristlased leida lohutust Jumala Sõnast. Kui kristlane satub näiteks mõnda elukatsumustest, siis ta teab, et meie suveräänne Issand kas pani ta sinna või lubab tal seal olla. Mõlemal juhul saab kristlane seda segadust mõista, kui mõistab, et Jumalal on meie katsumusega eesmärk, sest me teame, et Jumal töötab kõigis asjades nende heaks, kes Teda armastavad (Rm 8:28). Veelgi enam, kui elul pole meie jaoks vahetevahel mõtet, pole sellest midagi, sest me teame kogu südamest Issandat usaldada ja mitte loota oma arusaamale olukorrast (Õpetussõnad 3:5–6). Eluraskusi, mis meile paratamatult ette tulevad, on palju lihtsam taluda, kui teame, et Jumal juhib.



Meie ümber olevad kadunud hinged võivad leida sama tröösti, kui nad usuvad Kristusesse. Kuid nagu Paulus selgitas: kuidas saavad nad siis appi kutsuda seda, kellesse nad pole uskunud? Ja kuidas saavad nad uskuda sellesse, kellest nad pole kuulnud? Ja kuidas saavad nad kuulda ilma, et keegi neile jutlustaks? Ja kuidas saavad nad jutlustada, kui neid ei saadeta? Nagu on kirjutatud: 'Kui ilusad on nende jalad, kes rõõmusõnumeid toovad' (Rm 10:15). Jumala rahu, mis ületab igasuguse mõistmise ja valvab meie südameid neil rasketel aegadel (Filiplastele 4:7), võib valvata ka nende oma, kui nad Ta sisse lasevad.

Ei saa olla paremat kutsumust kui töötamine selle nimel, kes suri, et saaksime elada. Jeesus ütles: 'Te olete mu sõbrad, kui teete seda, mida ma käsin (Johannese 15:14), ja Tema käsk oli, et me kuuletume Talle ja armastaksime üksteist nii, nagu Tema meid armastas. On selge, et meie armastus Tema vastu on kõige parem näide siis, kui töötame kirglikult ja väsimatult Tema evangeeliumi teistega jagamise nimel.