Kuidas saame olla kindlad, et kõik, mida teeme sõna või teoga, on Jumala auks (Koloslastele 3:17)?
Vastus
Rahu võib viidata paljudele erinevatele olukordadele. Maailmarahu valitseb, mis viitab riikidevahelise konflikti puudumisele. Inimestevaheline rahu, mis viitab üksikisikutevahelise konflikti puudumisele. On olemas sisemine rahu, mis viitab konflikti puudumisele inimese sees, tema isiksuse erinevate soovide ja elementide vahel ning tema püüdluste ja temaga silmitsi seisva tegelikkuse vahel. Kuid iga inimese jaoks on kõige tungivam vajadus rahu Jumalaga. Me kõik oleme patused, kes sõdivad Jumalaga, kuni paneme relvad maha ja allume Tema isandusele.
Koloslastele 3. peatüki esimeses osas (1–17) kirjutab Paulus, et julgustada oma lugejaid nende üldises mõtteviisis ja käitumises. Selle osa lõpetuseks kirjutab Paulus, et kõik, mida me teeme sõna või teoga, on Jumala auks (Koloslastele 3:17). See on kõikehõlmav põhimõte, mis peaks uskliku elu juhtima.
Paulus kirjeldab konkreetselt, kuidas peaks välja nägema kõikehõlmav tegemine Jumala auks meie mõtlemises (Kl 3:1–4), kuidas me tuleme toime liha soovidega (Kl 3:11) ning kuidas me peaksime nende eest hoolitsema ja kohtlema. üksteist (Koloslastele 3:12–15). Seejärel teeb ta kindlaks aluse sellisele mõttele ja käitumisele jõudu andmiseks (Koloslastele 3:16). Paulus lõpetab osa manitsusega, et me veenduksime, et kõik, mida teeme sõna või teoga, on Jumala auks (Koloslastele 3:17). Neid üldisi juhiseid järgides pakub Paulus konkreetseid viise, kuidas usklikud saavad ustavalt majandada erinevaid suhteid, mida Jumal pakub (Koloslastele 3:18—4:6).
Tänu sellele tööle, mida Jumal oli teinud, et meid Kristuses elavaks teha, peaksime keskenduma asjadele, mis on kõrgemal kui Kristus on (Koloslastele 3:1–4). Kristuse tulevase hiilguses naasmise ja sellega kaasneva usklike kirgastamise tõttu peaksime me riietuma uuele minale – kõndima uues elus ja vältima ebajumalakummardamist, keskendudes asjadele, mis teenivad liha (Koloslastele 3:5–11). . Selles uudses elus kõndimise oluline aspekt on see, kuidas usklikud üksteist kohtlevad, ning seda peaks iseloomustama armastus ja selle konkreetsed väljendused, nagu kaastunne, lahkus, alandlikkus, tasadus ja kannatlikkus (Koloslastele 3:12–14). Need armastuse väljendused peaksid põhinema rahul, mille Jumal on meile Kristuse kaudu andnud, ja et Kristuse rahu peaks olema kontrolliv tegur, kuidas me mõtleme ja tegutseme kehas – sest meid on kutsutud olema osa sellest kehast. teiste usklikega. Ka meie peaksime selle eest tänulikud olema (Koloslastele 3:15).
Võti on usinalt lubada Kristuse sõnal olla meis kodune – elada meis rikkalikult (Koloslastele 3:16a). Kui Tema sõna meid kujundab, võime olla kindlad, et kõik, mida teeme sõna või teoga, on Jumala auks. Sõna peaks muutma seda, kuidas me üksteisega räägime, pakkudes meile võimalusi üksteise ülesehitamiseks ja üksteise õpetamiseks – jällegi peab sellega alati kaasnema tänulikkus ja tänulikkus Jumalale (Koloslastele 3:16b). Pärast nende juhiste andmist ja enne meie käitumise ootuste arutamist konkreetsetes suhetes (Koloslastele 3:18—4:6) käsitleb Paulus kõikehõlmavaid põhimõtteid, mis aitavad meil veenduda, et kõik, mida me sõna või teoga teeme, on Jumala auks (koloslastele) 3:17). Ka sellega peame väljendama tänu.
Meile on antud olulised tööriistad, mis võimaldavad meil veenduda, et kõik, mida me sõnade või tegudega teeme, on Jumala auks (Koloslastele 3:17). Need tööriistad hõlmavad taevasele keskendunud mõtteviisi (Koloslastele 3:2), vana mina surnuks pidamist ja uue mina riietumist (Koloslastele 3:5–10), armastust väljendava südame ja selle individuaalsete omaduste riietamist (Koloslastele 3:3). :11–14), lastes Tema rahu valitseda meie südameid (Kl 3:15), sukeldudes Piiblisse, mis laseb Tema sõnal meis kodus olla (Kl 3:16), ning olles pidevalt täidetud keskendus tänulikkusele ja tänulikkusele ( Koloslastele 3:15, 16, 17 ). Kui me neid tööriistu kasutame, tagame tõenäolisemalt, et kõik, mida teeme sõnade või tegudega, on Jumala auks (Koloslastele 3:17).