Kas Aabraham oli juut või pagan?

Vastus



Lühike vastus on, et Aabraham oli pagan, kelle Jumal valis juudi rahva esivanemaks.



Termin Või on sõna lühendatud vorm Juuda , mis oli ühe Iisraeli suguharu, Taaveti ja Jeesuse suguharu nimi (Matteuse 1:1). Juuda oli ka Iisraeli kuningriigi lõunapoolse osa nimi, kui see jagunes kaheks osaks (1. Kuningate 12), kuna seal domineeris suur Juuda hõim. Esimest korda sõna Või Piiblis kasutatakse terminit pagenduse ajal (2. Kuningate 25:25) ja see võis olla babüloonlaste või pärslaste loodud termin, mis viitab nende keskel olevatele inimestele, kes olid pärit Juuda kuningriigist. Uue Testamendi aegade järgi, Või oli levinud termin ja see on jäänud kasutusse tänapäevani. Ilmselgelt ei viidatud selle terminiga kunagi Aabrahamile.





Termin Lahke on lihtsalt ladinakeelsest sõnast rahvus. Kui tähtaeg paganad on kasutatud Pühakirjas, tähendab see rahvaid. Kui inimene on pagan, siis kuulub ta ühte maailma paljudest rahvastest. Millal Või ja Lahke kõrvuti on vastand selle vahel, kes on Jumala valitud rahva liige, ja selle vahel, kes kuulub ühte sadadest teistest rahvastest või etnilistest rühmadest, keda pole valitud eriliseks õnnistuseks nii, nagu Iisrael oli. Selles kontekstis Lahke tähendab lihtsalt mitte juut.



Abraham sai alguse ühe paljudest sel ajal eksisteerinud rahvustest või etnilistest rühmadest. (Muidugi on need teatud määral kunstlikud eristused, sest kõik inimesed on pärit Aadamast ja Eevast ning kõik inimesed on sugulased, kui suguvõsa piisavalt kaugele tagasi otsida. Kuid pärast Paabelit hakkasid inimesed eralduma väiksemateks rühmadeks ja arenema omanäoliseks rahvuseks. rühmad, klannid ja rahvad.) Aabraham elas Kaldea Uuris. Kui ta seal oli, kutsus Jumal teda:



Issand oli öelnud Aabramile: 'Mine oma maalt, oma rahvalt ja oma isa perekonnalt maale, mille ma sulle näitan. Ma teen sinust suure rahva ja õnnistan sind; Ma teen su nime suureks ja sa saad õnnistuseks. Ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, ja kes sind neab, seda ma nean; ja teie kaudu õnnistatakse kõiki rahvaid maa peal” (1. Moosese 12:1–3).



Sel hetkel kutsuti Aabraham ja eraldati Jumala eesmärkide täitmiseks. Ta jättis maha oma kodumaa ja rahva. Tema järeltulijatest sai Iisraeli suur rahvas, Jumala valitud rahvas, kuid rida polnud veel ahenenud. Aabrahamil oli mitu poega: Iisak, tema naise Saara poolt; Ismael , Saara orja poolt; ja teised pojad teise naisega pärast Saara surma. Väljavalitu oli aga ainult Isaac. Iisakil oli kaks poega, Jaakob ja Eesav, ning valituks osutus ainult Jaakob (kelle nimi muudeti hiljem Iisraeliks). Kõik Jaakobi 12 poega arvati Iisraeli rahva patriarhidena ja neist said 12 suguharu aluseks. Just sel hetkel oli joon lõplikult seatud; aga Jaakobi poegade naised olid ikka veel väljastpoolt perekonda.

Jaakobi lastelaste järgmise põlvkonnaga sai Jaakobi järglastest eraldiseisev rahvarühm ja neid eristati egiptlastest, kelle seas nad elasid, kuna kõik põlvnesid ühest mehest nimega Iisrael. 2. Moosese 1. peatüki ajaks tunnistati neid eraldiseisva rahvana.

Tehniliselt ei nimetatud enne pagendust kedagi juudiks; inimesed, kes said tuntuks kui juudid, olid aga 2. Moosese 1. peatüki ajaks eraldiseisev etniline rühm. Jaakobi ja tema poegade ajal olid nad eraldiseisev klann. Aabraham oli pagan, see tähendab, et ta kuulus ühte paljudest rahvastest, mis olid tema ajaks välja kujunenud. Juudid tulid Aabrahamist, sest Jumal valis ta rahvaste seast uue rahva päritoluks. Jeesuse aja juudid pidasid Aabrahami (mitte Jaakobi/Iisraeli) oma sugupeaks (vt Matteuse 3:9; Luuka 3:8; Johannese 8:39; Ap 13:26; Galaatlastele 3:7). Kui mõelda sellistel tingimustel, poleks vale pidada Aabrahamist esimeseks juudiks, kuigi see pole tehniliselt õige.