Kas Jeesus oli rikas/rikas?

Kas Jeesus oli rikas/rikas? Vastus



Kolmainsuse teise isikuna on Jeesus sama rikas kui rikas on Jumal. Tõepoolest, meie Issandal on kõik ja kõik võim, võim, suveräänsus, au, au ja majesteet (Jesaja 9:6; Miika 5:2; Johannese 1:1, 8:58, 10:30, 17:5; Koloslastele 1:15–18, 2:9–10; Heebrealastele 1:3). Kuid sel ajal, kui Jeesus siin maa peal oli, loobus Ta meelsasti oma igavestest rikkustest ja enamikust oma jumaluse eesõigustest. Tõepoolest vaeseks saades võttis meie Issand alandliku ja alandliku sulase olemuse (Sakarja 9:9; 2. Korintlastele 8:9; Filiplastele 2:6–8). Ja selleks ajaks, kui meie Päästja meie eest ristipiinad talus, ei küündinud Tema maise vara rohkem kui riided Tema seljas, mille jagasid ära sõdurid, kes Ta risti lõid.



Kahjuks on aga tänapäeval palju õitsengukuulutajaid, kes tahaksid, et te usuksite, et Jeesus oli siin maa peal rikas ja et Jumal ei taha midagi muud, kui kinkida oma lapsi rohkete materiaalsete õnnistustega. Lõppude lõpuks aitaks rikas Jeesus neil kindlasti kergemini oma karja veenda, et Jumal tahab, et ka nemad oleksid rikkad. Materiaalselt rikas Jeesus Kristus on aga piibli tõega täiesti vastuolus. Isegi Piibli pealiskaudne uurimine peaks hajutama igasuguse ettekujutuse meie Päästja maises mõttes rikkast. Oma avaliku teenimise ajal sõltusid Kristus ja Tema jüngrid linnast linna teenides täielikult teiste külalislahkusest (Matteuse 10:9–10). Nagu Jeesus ütles tulevasele järgijale, on rebastel augud ja taevalindudel pesad, kuid Inimese Pojal pole kohta, kuhu oma pead panna (Luuka 9:58).





Seetõttu on kahetsusväärne, et see valeõpetus Kristuse rikkusest ja sellega kaasnevast ahnuse evangeeliumist on tänapäeval kogudustes kanda kinnitanud. Nagu Saalomon tabavalt õpetas, pole midagi uut päikese all (Koguja 1:9), sest näeme, et Paulus käsitles sarnaseid asju ka oma kogudustes: olge ettevaatlik nende eest, kes tekitavad lahkhelisid ja seavad teie teele takistusi. vastupidiselt õpitule. Hoidke neist eemal. Sest sellised inimesed ei teeni meie Issandat Kristust, vaid oma isu. Ladusa jutu ja meelitustega petavad nad naiivsete inimeste mõistust (Rm 16:17–18).



Pauluse napisõnaline kommentaar oma esimeses kirjas Timoteosele nende kohta, kes arvavad, et jumalakartlikkus on rahalise kasu saamise vahend, kajastab Kristuse arvukate õpetuste olemust ohtudest, mis kaasnevad maise varanduse kogumisele kalduva südamega: Inimesed, kes tahavad saada rikkaks, langevad kiusatus ja lõks ning paljudesse rumalatesse ja kahjulikesse ihadesse, mis uputavad inimesed hävingusse ja hävingusse. Sest rahaarmastus on igasuguse kurja juur. Mõned inimesed, kes ihkavad raha, on eksinud usust ja torganud end paljude leinadega (1. Timoteosele 6:9–10).



Tõepoolest, Uus Testament on täis õppetunde, kus Jeesus nutab rikkaid ja kiidab vaeseid. Ta õpetas meid olema valvel igasuguse ahnuse vastu; inimese elu ei seisne tema vara külluses (Luuka 12:15). Ja Ta õpetas meid mitte koguma endale aardeid maa peale, kus koi ja rooste hävitavad ning kus vargad sisse murravad ja varastavad. Aga koguda endale aardeid taevasse, kus koi ega rooste ei hävita ning kus vargad sisse ei murra ega varasta (Matteuse 6:19–21). Meie Issand, kes tunneb inimeste südameid, on teadlik rikkuse petlikkusest ja sellest, kui suur komistuskivi võib olla rikkus. Õpetussõnad 30:9, mis kuulutab, et mul võib olla liiga palju ja ma ütlen sinust lahti ja ütlen: „Kes on ISSAND”, kajab läbi kogu Jumala Sõna. Seega oleks tõesti kummaline paradoks – ja see lahjendaks kindlasti evangeeliumi sõnumit –, kui Jeesus Kristus kuuluks rikkasse klassi, kellel, nagu Ta kuulutas, oleks nii raske taevariiki pääseda ( Matteuse 19:23).





Top