Mida tähendab, et inimene, kes pöörab patuse tema patust, katab hulga patte (Jk 5:20)?

Mida tähendab, et inimene, kes pöörab patuse tema patust, katab hulga patte (Jk 5:20)? Vastus



Jaakobuse raamat tuletab meile meelde, et usk hõlmab tegevust (Jk 2:14–18). Üks viis, kuidas usklikud väljendavad oma usku tegudes, on töötada teiste eksinud kristlasteks tunnistavate inimeste tagasivõitmise nimel: Mu vennad ja õed, kui keegi teie seast kaldub tõest kõrvale ja keegi pöörab ta tagasi, andke sellele inimesele teada, et kes pöördub. patune oma eksitusest päästab oma hinge surmast ja katab hulga patte (Jakoobuse 5:19–20, CSB).



Jaakobus kõneleb usukaaslastele (minu vendadele ja õdedele), kui ta annab selle tõotuse: igaüks, kes suudab patuse tema patust ära pöörata, katab hulga patte. Patu katmine viitab patu andeksandmisele lepitustoimingu kaudu. See tähendab patu silma alt ära jätmist piisava ohvri toomise kaudu. Psalm 32:1 ütleb: Õnnis on see, kelle üleastumised on andeks antud ja kelle patud on kaetud.





Kui ekslev patune pöördub oma eksimiselt tagasi tõe poole, antakse sellele inimesele palju patud andeks. Sõna pöördeid Jaakobuse 5:20 viitab patukahetsusele (vt 2. Ajaraamat 6:24–25; Psalm 51:13; Luuka 1:16). Kristuse kõikehõlmav ohver ristil katab nende patud, kes meelt parandavad ja saavad Tema andeks (Luuka 24:46–47).



Mida võib Jaakobus pattude rohkuse all mõelda? Kui inimene õpib tundma Jeesust Kristust kui Päästjat, antakse andeks iga patt, kogu pattude hulk, millest Jumal on igaühest täielikult teadlik. Issanda Jeesuse Kristuse ohver katab neid kõiki. Meie motivatsioon rändurite tagasivõitmisel on armastus nende vastu, kes komistavad. Eelkõige armastage üksteist sügavalt, sest armastus katab palju patte, öeldakse 1. Peetruse 4:8. Jaakobus soovib, et kristlased vaataksid üksteise eest ja julgustaksid üksteist jääma vankumatuks oma pühendumises Kristusele ja kuulekuses Jumalale. Kui näeme, et keegi on patusse takerdunud, peaksime kaaluma viise, kuidas viia see inimene meelt parandama ja Jumalalt andestust otsima.



Jaakobus ei räägi meile, kuidas tõest eksinut taastada, kuid me võime alustada palvega, et patus parandaks meelt (Efeslastele 6:18; Jaakobuse 5:13–18). Samuti võime paluda, et Jumal näitaks meile parimaid viise, kuidas üksteist armastusele ja headele tegudele toetada, julgustada ja julgustada (Heebrealastele 10:24–25; vt ka Johannese 13:34–35).



Kui patune meelt parandab, päästetakse ta vaimsest hävingust. Sel põhjusel ütleb Jaakobuse 5:20: kes pöörab patuse tema eksiteelt, päästab ta hinge surmast. Patt on suur elude hävitaja. Jaakobus selgitab, et kui patt on täiskasvanud, sünnitab see surma (Jk 1:15). Kui inimene jätkab pattu elustiili, kogeb ta lõpuks igavest surma ja eraldatust Jumalast (Rm 6:16, 23; 8:13; Galaatlastele 5:19–21). Usu rakendamine sellise inimese taastamiseks on väärt ettevõtmine.

Oluline on mõista, kellest Jaakobus kui patusest siin räägib. Jaakobus kirjutab inimestest, kes tunnistavad end tundvat Kristust. Need on inimesed, kes kalduvad tõest õpetuslikesse eksimustesse ja pattu, sest nad ei allunud kunagi tõeliselt Kristuse isandusele. Need on nagu madalale või kivisele pinnasele visatud seeme, mis kuivas ilma juureta (Markuse 4:1–9; Luuka 8:4–8). Need rändurid ei võtnud kunagi vastu Jumala kuningriigi autoriteeti oma elu üle, tunnistades usku Jeesusesse Kristusesse kui Issandasse ja Päästjasse.

Jeesus ei rääkinud sellistest inimestest kui tõelistest jüngritest, vaid kui neist, kes on petetud: mitte igaüks, kes ütleb mulle: 'Issand, Issand!', ei pääse taevariiki, vaid ainult see, kes teeb minu Isa tahtmist, taevas. Paljud ütlevad mulle sel päeval: „Issand, issand, kas me ei kuulutanud prohvetlikult sinu nimel ja sinu nimel ei ajanud välja kurje vaime ega teinud sinu nimel palju imetegusid?” Siis ma ütlen neile otse: „Ma ei tundnud sind kunagi. Minge minust eemale, te kurjategijad!” (Matteuse 7:21–23). Kui kristlane pöörab edukalt eksleva patuse tema patust, kattes palju patte, pöördub see patune tõeliselt usku Jeesusesse Kristusesse.

Sellegipoolest võib Saatan ahvatleda tõelisi usklikke ja sattuda pattu (Heebrealastele 12:1). Jumal kutsub küpseid kristlasi tulema koos nõrgemate vendade ja õdedega, kes võitlevad patuga (1. Tessalooniklastele 5:6–11, 14–22; Filiplastele 2:4). Kui saame aidata neil näha oma tee eksimust ja pöörduda patust, väldivad nad sõnakuulmatu elu laastamistööd ja hävingut.



Top