Mis juhtus ülemises toas?
Vastus
Sündmusi, mis toimusid ülemises ruumis, tuntud ka kui Cenacle, kirjeldatakse Matteuse 26:1–29, Markuse 14:12–25, Luuka 22:7–20 ja Johannese 13:1–38. Nendel viimastel tundidel, mille Jeesus veetis koos oma armastatud sõpradega, sõi Ta koos nendega, kehtestas oma veres Uue lepingu, andis neile viimase hetke juhiseid ja julgustust ning palvetas nende üle oma ülempreestri palve. Siis läks Ta välja kurbusele, reetmisele, hülgamisele ja surmale, mille pärast Ta oli maailma tulnud.
See terav viimane kohtumine Tema jüngritega, keda Ta armastas, algab Jeesuse esemelise õppetunniga. Jüngrid olid vaielnud selle üle, kes neist on suurim (Luuka 22:24), ilmutades selgelt jumalakartmatut vaatenurka. Jeesus tõusis vaikselt püsti ja hakkas nende jalgu pesema – seda ülesannet täidab tavaliselt madalaim ja alatuim ori. Selle lihtsa teoga tuletas Jeesus neile meelde, et Tema järgijad on need, kes üksteist teenivad, mitte need, kes ootavad, et neid teenitakse. Ta jätkas selgitamist, et kui Jumala Tall inimese patust ei puhasta, ei saa see inimene kunagi puhtaks: kui ma sind ei pese, pole sul minuga mingit osa (Johannese 13:8).
Viimsel õhtusöömaajal tuvastab Jeesus ka reeturi Juuda, kes reedab Ta võimudele ja viib ta vahi alla. Jüngrite nõrgale usule viitab see, et igaüks neist kaalus võimalust, et tema võib olla reetur. Kuid Jeesus kinnitas, et see oli ei keegi muu kui Juudas, kellel Ta käskis lahkuda ja teha kiiresti, mida ta pidi tegema.
Pärast Juuda lahkumist kehtestas Jeesus oma veres Uue lepingu, uue käsu, et need, kes Teda järgivad, peavad üksteist armastama ja elama Püha Vaimu väes. Me mäletame seda tegu iga kord, kui järgime kristlikku armulauatalitust, tähistades Kristuse ihu, mis on meie eest murtud, ja Tema verd, mis on valatud meie eest. Pärast seda tegi Jeesus oma esimese ennustuse Peetruse tuleku salgamisest (Luuka 22:31-38).
Apostel Johannes annab meile väga vähe teavet ülemises toas toimunud õhtu sündmuste kohta. Ta räägib meile, et Jeesus palvetas jüngrite eest nn Tema ülempreestri palves Johannese 17. peatükis, sest järgmine peatükk algab sellega, et pärast seda, kui Ta oli need sõnad öelnud, läks ta koos jüngritega Ketsemani aeda, kus Ta oli. reedetud. Jeesuse palve jüngrite eest on Tema suhtlemise kulminatsioon nendega ja see on terav meeldetuletus Tema sügavast armastusest ja hoolimisest nende vastu. Teades, et Ta jätab nad peagi maha, andis Ta nad oma Isa hoolde, paludes, et nad saaksid olla üks ja paludes, et Isa hoiaks neid Jeesuse nimel (salm 11). Ta palub oma Isal hoida neid kurja eest (salm 15) ja pühitseda neid tõega, mis on Tema Sõna (salm 17). Ta rakendab seda sama palvet usklike kohta kõigil ajastutel, öeldes: Ma ei palu ainult neid, vaid ka neid, kes usuvad minusse nende sõna kaudu (salm 20).
Paljud ülemise toa sündmused kajavad meieni täna. Me elame tol ajal sõlmitud Uue lepingu alusel, me järgime selle öö mälestuseks püha õhtusöömaaega (1. Korintlastele 11:23–26) ja elame Tema palve õnnistuse all kõigi nende eest, kes armastavad ja järgivad. Tema.