Mis on kiri?
Vastus
Sõna
kiri pärineb kreeka sõnast
kirju see tähendab kirja või sõnumit. Kirjad olid muistses maailmas, eriti Uue Testamendi ajal, peamine kirjaliku suhtluse vorm. Kuna paljud Uue Testamendi raamatud kirjutati algselt kirjadena kirikutele või üksikisikutele, nimetatakse neid kirjadeks.
Kirjarullile oleks kirjutatud kiri. Sageli dikteeris ja autor vaatas selle üle, enne kui usaldusväärne sõnumitooja selle kohale toimetas. Näiteks mainib 1. Peetrus, et see oli Silvanuse ehk Siilase poolt üles kirjutatud Peetruse kiri (1. Peetruse 5:12). Timoteos osales mitme apostel Pauluse kirja (Koloslastele 1:1; 1. Tessalooniklastele 1:1; Fileemonile 1:1) kirjutamise ja edastamise juures, kuigi Paulus kirjutas igaühele alla, et kontrollida, kas ta on selle autor (Galaatlastele 6:11). ).
Ka kirjad järgisid üldiselt tuttavat vormingut. Enamik Pauluse kirju algab sissejuhatusega, milles tuuakse välja tema ja kõigi kaaslaste nimed, mainitakse tema kuulajaid ja tervitatakse. Sissejuhatusele järgneb kirja põhiosa ning kirjad lõpevad sageli üldise õnnistuse ja isiklike märkustega adressaadi koguduses olevatele isikutele.
Kõik Piibli kirjad on Uues Testamendis. Nende hulgas on 21 Uue Testamendi 27 raamatust, mis ulatuvad roomlastest Juudani. Kolmteist neist kirjadest on kirjutanud apostel Paulus: roomlastele, 1. ja 2. korintlastele, galaatlastele, efeslastele, filiplastele, koloslastele, 1. ja 2. tessalooniklastele, 1. ja 2. Timoteosele, Tiitusele ja Fileemonile. Selles Pauluse kirjade rühmas on alarühm, mida nimetatakse vanglakirjadeks (efeslastele, filiplastele, koloslastele ja Fileemonile), mida nimetatakse seetõttu, et need on kirjutatud Pauluse kaheaastase koduaresti ajal Roomas (Ap 28:30–31). Pastoraalsed kirjad (1. ja 2. Timoteos ja Tiitus) on kirjutatud koguduse juhtidele ja sisaldavad palju õpetusi algkoguduse tavade kohta.
Nendele kirjutistele järgneb kaheksa üldkirja (mida mõnikord nimetatakse katoliku kirjadeks, kuna need on kirjutatud universaalsele publikule), mis hõlmavad heebrealastele, Jaakobuse, 1. ja 2. Peetruse kirjale, 1., 2. ja 3. Johannesele ning Juudale. Heebrea kirja autor on teadmata (kuigi paljud on ajalooliselt omistanud raamatu Paulusele või mõnele Pauluse kaaslasele). Jaakobus oli üks varasemaid Uue Testamendi kirjutisi ja selle kirjutas Jaakobus, Jeesuse poolvend (1. Korintlastele 15:7). Apostel Peetrus kirjutas 1. ja 2. Peetruse. Apostel Johannes (sama Johannese evangeeliumi ja Ilmutusraamatu autor) kirjutas 1. Johannese, 2. Johannese ja 3. Johannese. Lühikese Juuda kirja kirjutas Juudas, Jeesuse teine poolvend (Juuda 1:1).
Kõik teadaolevad kirjade autorid on kas apostel (Paulus, Peetrus, Johannes) või Jeesuse pereliige (Jakoobus, Juudas). Igal neist isikutest oli Issand Jeesuse ainulaadne kutsumus, mis hõlmas teistele kirjade kirjutamist. Neid kirju, mis on inspireeritud Pühast Vaimust, säilitatakse tänapäeval Uue Testamendi kirjutistes.