Mis on usklik?
Vastus
Uues Testamendis sõna
usklik kasutatakse inimese kohta, kes on veendunud, et Jeesus on Messias ja pääste autor. Kreeka sõna, mida tavaliselt tõlgitakse usklikuks või usklikuks, kannab endas ustavuse ja lojaalsuse ideed (Johannese 20:27; Apostlite teod 16:1; 2. Korintlastele 6:15). Usklik on see, kes usaldab ustavalt Jeesust Kristust.
Usklik on see, kes on võtnud oma südamesse tõe, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg, mille tulemuseks on uus loodu (Johannese 1:12; 2. Korintlastele 5:17). Usklik teeb enamat kui kuuleb Jeesuse sõnu ja võtab vastu, mida Ta ütles Jumala kohta; usklik lubab teabel end muuta (vt Johannese 2:23–24). Päästev usk on midagi enamat kui Kristust puudutavate faktide vaimne aktsepteerimine; see hõlmab meeleparandust ja jäägitut pühendumist Talle. Tõelised usklikud on need, kes kuulevad Jumala Sõna, usuvad seda oma südames ja tunnevad sõnumi väärtust sel määral, et nad võtavad oma risti, et järgida Jeesust (Luuka 9:23; 14:26–33).
Piiblis nimetati usklikke ka jüngriteks. Jünger on see, kes püüab aktiivselt saada selliseks, nagu ta imetleb. Jeesuse jüngrid olid nii pühendunud Tema sarnaseks saamisele, et nende halvustajad hakkasid neid kutsuma väikesteks Kristusteks ehk kristlasteks (Ap 11:26). Uskmatud võisid seda terminit silmas pidada solvanguna, kuid selline nimi on suurim kompliment, mida usklikud saavad osaks saada. Meie eesmärk usklikena on olla väikesed Kristused oma sõnades, tegudes ja väärtustes (Rm 8:29).
Kahjuks termin
kristlane on kaotanud suurema osa oma tähendusest meie ilmalikus maailmas. See on hakanud tähendama inimese religioosset eelistust, mis on sarnane
budistlik ,
moslem , või
ateist . Tänapäeval nimetavad paljud inimesed end kristlasteks või usklikeks, kuid silt on rohkem seotud kultuuri või kasvatusega kui tõelise usuga Kristusesse. Mitte nii esimesel sajandil. Usklikud elasid hoopis teisiti kui nende uskmatud eakaaslased. Nad võisid pärineda ükskõik millisest kurjast minevikust, kuid nad olid lunastatud ja muudetud Püha Vaimu väega (1. Korintlastele 6:9–11). Usklikuks olemisest polnud kultuurilist kasu. Naatsareti Jeesusesse kui tõotatud Messiasse uskumine tähendas sageli tagakiusamist, tagasilükkamist ja isegi surma (Ap 8:1; 1. Tessalooniklastele 3:7; 2. Korintlastele 4:8–10).
Usklikud otsivad esmalt Jumala riiki ja tema õigust (Matteuse 6:33). Selline usk läheb sageli suhteliselt, sotsiaalselt, rahaliselt ja isegi füüsiliselt kalliks maksma. Jeesus hoiatas tulevasi usklikke, et nad arvestaksid Tema järgimise kulusid (Luuka 14:25–33). Paulus hoiatas, et kõiki, kes tahavad elada jumalakartlikku elu Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga (2. Timoteosele 3:12). Usklikud kogu maailmas kannatavad praegu oma usu pärast, täpselt nagu Paulus ja teised apostlid. Isegi kunagi vabaks jäänud rahvaste puhul seisavad usklikud silmitsi kasvava vaenulikkusega oma usu teostamise suhtes.
Usklikul on palju Jumala lubadusi, et teda lohutada ja julgustada ning motiveerida teda suuremale teenimisele. Usklik on kogenud uue sündi: igaüks, kes usub, et Jeesus on Kristus, on sündinud Jumalast (1. Johannese 5:1). Usklikul on suhe Jumalaga, mis vabastab ta vanast süü-, häbi- ja patuelust (Johannese 8:36; Roomlastele 8:2). Usklik inimene kogeb armastust, mis sarnaneb kellegi teisega, ja tal on vägi teisi armastada (Johannese 10:11; Roomlastele 5:8; 1. Johannese 4:11). Usklikul on juurdepääs Jumala ligiolule ja osadusele Püha Vaimuga, kes lohutab, kaitseb, juhib ja juhatab (Efeslastele 2:13, 18; Heebrealastele 4:16; Johannese 14:16–18).
Jeesus ütles: Minge sisse kitsast väravast. Sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja paljud lähevad sellest sisse. Kuid väike on värav ja kitsas tee, mis viib ellu, ja vaid vähesed leiavad selle (Matteuse 7:13–14). Usklikud on need, kes on leidnud kitsa tee, mis viib ellu, ja jäävad sellele vankumatult, hoolimata sellest, kes või mis neile vastu on (Johannese 8:31; 2Jh 1:9).