Mis on Jeesuse palve?

Mis on Jeesuse palve? Vastus



Jeesuse palve on lühike mõtteline palve või laul, mida kasutatakse korduvalt, et aidata inimesel lakkamatult palvetada (1. Tessalooniklastele 5:17), keskenduda oma mõtetele Jeesusele, kasutada jumalikku väge või (Hesühhasmis) jõuda ühenduseni Jumalaga. Jeesuse palve on eriti populaarne ida-ortodoksias, kuigi ka roomakatoliiklased kasutavad seda.



Üldjuhul järgneb Jeesuse palve mõningate muudatustega tölneri palvele Jeesuse tähendamissõnas variserist ja tölnerist (Luuka 18:13). Jeesuse palve kreeka keeles on Κύριε Ἰησοῦ Χριστέ, Υἱὲ τοῦ Θεοῦ, ἐλέησόν με τὸνν , mis tõlkes tähendab Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, halasta minu, patuse peale.





Kiire ja kokkuvõtlik palve, mis hüüab Issanda poole armu saamiseks, pole Jeesuse palvel midagi halba. Palve võib olla mugav viis meelde tuletada, et vajame kogu päeva jooksul Jumala abi. Palve lõpetab tunnistamine, et oleme patused. Me ei vääri halastust, kuid palume Jeesusel seda meile pakkuda. Kõik see on piibellik.



Kuid nagu iga liturgilise palve puhul, võib Jeesuse palvest kergesti saada mantra, asjatu kordamine (vt Matteuse 6:7) või mõttetu sõnade kogum. Õigeusu kirjanikud räägivad Jeesuse palve palvetamisest kui sisemisest askeesist ja varjatud märtrisurmast, rõhutades korduva palve müstilist külge. Hesühhasmis (müstiline liikumine ida-ortodoksias) kasutatakse Jeesuse palvet meele täielikuks tühjendamiseks – see on ebapiibellik praktika. Jeesuse palvega kaasneb sageli palveköite kasutamine ( komboskini kreeka keeles ja tšotka vene keeles) või palvehelmed sarnaselt roosipärja palvega, lisades rituaali ja traditsiooni sellele, mis peaks olema vaimne praktika.



Teine Jeesuse palve korduva kasutamise oht on see, et praktiseerija võib sattuda segadusse jumaliku jõu allika suhtes. Kas sõnade jõud, mida räägitakse ikka ja jälle? Kas see laul on tõeline palve või on sellest saamas maagiline loits? Pühakiri on selge, et au Issand on jõu allikas; meie palvetel on jõud ainult siis, kui neid palvetatakse Jumala tahtes.



Pühakirja manitsus lakkamatult palvetada (1. Tessalooniklastele 5:17) ei nõua samade sõnade nurisemist kogu päeva jooksul. Pigem tähendab lakkamatu palvetamine Jumala teadvuse hoiakut, mida kanname kogu aeg endaga kaasas, võimaldades meil kanda oma koormad otse Issanda kätte kohe, kui neid tunneme. Meid on kutsutud igas olukorras palve ja anumisega koos tänuga esitama oma palved Jumalale (Filiplastele 4:6). Meid ei ole kutsutud mungalaadsele askeesile ega mantrategemisele. Kuigi Jeesuse palve sisaldab piiblitõde, ei too ükski laulmine inimest Jumalale lähemale.



Top