Mis on tähendamissõna?
Vastus
Tähendamissõna on sõna otseses mõttes midagi, mis on valatud millegi muu kõrvale. Jeesuse tähendamissõnad olid lood, mis heideti kõrvuti tõega, et seda tõde illustreerida. Tema tähendamissõnad olid õppevahendid ja neid võib pidada laiendatud analoogiateks või inspireeritud võrdlusteks. Tähendamissõna tavaline kirjeldus on, et see on taevase tähendusega maise looga.
Jeesus toetus mõnda aega oma teenistuses suuresti tähendamissõnadele. Ta rääkis neist paljudele; tegelikult ei öelnud ta Markuse 4:34a järgi neile midagi ilma tähendamissõna kasutamata. Sünoptilistes evangeeliumides on kirjas umbes 35 Jeesuse tähendamissõna.
See ei olnud alati nii olnud. Oma teenistuse alguses ei olnud Jeesus kasutanud tähendamissõnu. Järsku hakkab Ta rääkima eranditult tähendamissõnu, oma jüngrite suureks üllatuseks, kes küsisid Temalt: Miks sa räägid inimestele tähendamissõnadega? (Matteuse 13:10).
Jeesus selgitas, et mõistujuttude kasutamisel oli kaks eesmärki: avaldada tõde neile, kes seda teada tahtsid, ja varjata tõde nende eest, kes olid ükskõiksed. Eelmises peatükis (Matteuse 12) olid variserid oma Messia avalikult tagasi lükanud ja Püha Vaimu teotanud (Matteuse 12:22–32). Nad täitsid Jesaja ennustuse kõva südamega, vaimselt pimedast rahvast (Jesaja 6:9–10). Jeesuse vastuseks oli hakata õpetama tähendamissõnadega. Need, kes, nagu variserid, suhtusid Issanda õpetusesse eelarvamusega, peavad need tähendamissõnad ebaoluliseks jamaks. Kuid need, kes tõesti otsisid tõde, saavad aru.
Jeesus veendus, et Tema jüngrid mõistaksid tähendamissõnade tähendust: Kui ta oli oma jüngritega üksi, selgitas ta kõike (Mk 4:34b).
Tähendamissõna tõlgendamine võib Piibli uurijale teatud väljakutseid esitada. Mõnikord on tõlgendamine lihtne, sest Issand ise andis tõlgenduse – Matteuse evangeeliumi 13. peatükis selgitatakse nii tähendamissõna külvajast kui ka tähendamissõna nisust ja tõrrest. Siin on mõned põhimõtted, mis aitavad teisi tähendamissõnu tõlgendada:
1) Tehke kindlaks esitatava vaimse tõe ulatus. Mõnikord eelnevad tähendamissõnale mõned sissejuhatavad sõnad, mis annavad konteksti. Näiteks sageli eelnes Jeesus tähendamissõnale sõnadega selline on taevariik. Enne tähendamissõna variserist ja maksukogujast lugesime ka järgmist: Jeesus rääkis selle tähendamissõna mõnele, kes oli kindel oma õiguses ja vaatas halvustavalt kõigi teiste peale (Luuka 18:9). See sissejuhatus kirjeldab illustreeritavat teemat (eneseõigus ja vaimne uhkus).
2) Tee vahet loo lihal ja sellel, mis on lihtsalt ornament. Teisisõnu, mitte iga tähendamissõna detail ei kanna sügavat vaimset tähendust. Mõned detailid on lihtsalt selleks, et aidata lool realistlikum tunduda. Näiteks Jeesuse enda tõlgenduses tähendamissõnast Külvajast ei kommenteeri Ta tõsiasja, et on olemas neli (ja ainult neli) erinevat tüüpi mulda. See detail oli Jeesuse üldise seisukoha jaoks mõttetu.
3) Võrrelge Pühakirja Pühakirjaga. See hermeneutika aluspõhimõte on tähendamissõnade uurimisel hindamatu väärtusega. Jeesuse tähendamissõnad ei lähe kunagi vastuollu ülejäänud Jumala Sõnaga, mida Ta tuli väljendama (Johannese 12:49). Tähendamissõnad on mõeldud õpetuse illustreerimiseks ja Jeesuse valgustatud õpetusi leidub selgelt mujal Piiblis.
Piiblis on mõistujutte peale evangeeliumide. Õpetussõnade raamat on täis analoogiaid – kui Saalomon kasutas tõe õpetamiseks võrdlust, eriti sümboolse paralleelsuse puhul, oli tulemuseks lihtne tähendamissõna. Näiteks Õpetussõnad 20:2 ütleb: Kuninga viha tabab hirmu nagu lõvi möirgamine. Lõvi möirgamine heidetakse võrdluse eesmärgil kõrvuti kuninga vihaga. See on paraboolkeele olemus.
Olles rääkinud mõned oma tähendamissõnad, ütles Jeesus: Kellel on kõrvad kuulda, see kuulgu (Markuse 4:9, 23). See oli üleskutse
kuulake tähendamissõnadele, mitte lihtsalt nii, nagu kuulaks tavalist lugu, vaid nagu see, kes otsib Jumala tõde. Andku Jumal meile kõigile kõrvad tõeliselt kuulda.