Mis tähtsus on sellel, et Rutt ütleb Noomile: „Kuhu sina lähed, sinna lähen mina” (Rut 1:16)?
Vastus
Ruth tegi radikaalse pausi kõigest, mida ta oli kunagi elus teadnud, kui ütles oma ämmale Naomile: „Kuhu sina lähed, ma lähen; kus iganes sa elad, elan ka mina. Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal (Rut 1:16, NLT). Sellest hetkest alates pole noore lese elu kunagi endine.
Ruthi lugu kujutab ohverdavat armastust ja lunastust hoolimata ülekaalukatest koefitsientidest. Moabiit pärit Ruth abiellus juudi perre, kuid temast sai peagi koos oma ämma Noomiga puudustkannatav lesk. Pärast abikaasa ja kahe poja surma otsustas iisraellane Noomi naasta oma kodumaale Petlemma. Ta oli kuulnud, et Issand oli tulnud oma rahvale appi, pakkudes toitu (Rut 1:16).
Enne Moabist lahkumist õhutas Noomi oma kahte miniat perede juurde tagasi pöörduma, kuid Rutt keeldus Noomi kõrvalt lahkumast, öeldes: „Kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina. Koos rändasid nad Petlemma, kus Rutt korjas odrapõldudel, et nende lauale toitu panna. Seejärel abiellus Rutt Noomi mehe sugulase (ja sugulase-lunastaja) Boasiga. Paar kinkis Naomile lapselapse, päästis ta vaesusest ja taastas tema rõõmu.
Lunastus on Ruthi loo keskne teema. Noore lesknaise vankumatu pühendumus Noomi järgimisele kujutab kaunist kristlikku pöördumist. Oma sõnadega, kuhu iganes sa lähed, ma lähen, lahkus Ruth oma varasemast eluviisist lõplikult. Jeesuse Kristuse järgijaks saamine hõlmab samuti pöördelist otsust ja minevikust lahkuminekut.
Kodumaalt lahkudes ja Noomiga kaasa minnes loobus Rutt Moabi kodakondsusest. Sõnadega, kuhu iganes sa lähed, ma lähen; kus iganes sa elad, elan ka mina, eraldas Ruth end oma päritolumaast. Ta hülgas ühe kuningriigi, et saada teisega liituda. Samamoodi, kui otsustame järgida Kristust, tuuakse meid Tema kuningriiki. Jeesus Kristus suri, et päästa usklikud pimeduse kuningriigist ja viia nad üle oma valguse kuningriiki (Matteuse 5:3; 13:43; Koloslastele 1:13; Jaakobuse 2:5; 2. Timoteosele 4:18; 1. Tessalooniklastele 2:12). ).
Uue looduna Kristuses oleme Kristuse ristisurma kaudu eraldatud patu valitsemisest. Meist saab täiesti uus inimene. Vana elu on läinud; uus elu on alanud! (2. Korintlastele 5:17, NLT).
Rutt ütles lahti oma rahvast ja pidas Noomi rahvast – Jumala rahvast – enda omaks. Elades Moabis paganana, oleks Rutt kummardanud paljusid jumalaid. Kuid noore naise ülestunnistuse järgi sai vanema naise Jumalast – Iisraeli Jumalast – Ruti Jumal. Nüüd kummardas Ruth ainsat tõelist Jumalat. Apostel Peetrus kinnitab, et kristlased on valitud rahvas. . . kuninglikud preestrid, püha rahvas, Jumala enda omand. Usklikud näitavad teistele Jumala headust, kes kutsub meid pimedusest välja oma imelisse valgusesse. Enne päästmist ei olnud meil rahvana identiteeti. Kuid nüüd oleme me Jumala rahvas (1. Peetruse 2:9–10, NLT).
Ruth samastas end täielikult ja totaalselt Naomiga. Pühakiri ütleb: Rutt klammerdus tema külge (Rut 1:14). Verb, mis on tõlgitud klammerduma, on sama termin, mida kasutatakse kirjakohas 1. Moosese 2:24, et määratleda abielus oleva mehe ja naise lõhenemist, ühendamist või kinnihoidmist. Ruthi identiteet oli nüüd Noomi omaga täielikult seotud. Ta oli teinud radikaalse ja täieliku pühendumuse Noomile, tema rahvale ja oma Jumalale. Ruth oli loovutanud kõik oma elu aspektid Noomi kätesse.
Ruti ütlus Noomile, kuhu iganes sa lähed, ma lähen, on analoogne uue uskliku ütlusega: Olen otsustanud järgida Jeesust. Kuhu iganes sa lähed, issand, ma lähen.
Kristlaseks saamine tähendab olla ühendatud Jeesuse Kristusega (1. Korintlastele 3:23). Armu läbi usu kaudu klammerdume Tema külge (Efeslastele 2:8; 1Jh 2:28). Me jätame oma vana kodakondsuse ja identiteedi seljataha ning saame uuteks looduteks Jeesuses Kristuses (Koloslastele 3:10; Efeslastele 4:24). Me jätame patu pimedusega hüvasti ja elame Tema kuningriigi valguses (Efeslastele 5:8–14). Suveräänsest Issandast saab meie Jumal ja Tema rahvast saab meie rahvas (Efeslastele 2:19–22). Me loobume oma vanast eluviisist iseenda jaoks; me võtame oma risti ja järgime Teda (Mk 8:34).