Kes oli Abner Piiblis?

Vastus



Abner on 1. ja 2. Saamueli väljapaistev tegelane. Abner oli tegelikult nii Iisraeli esimese kuninga Sauli nõbu kui ka Sauli sõjaväe ülem (1. Saamueli 14:50). Kuningas austas teda ja talle anti koht söögi ajal Sauli kõrval (1. Saamueli 20:25).



Kogu Sauli valitsusaja oli Iisraeli rahvas segatud sõjasse vilistitega (1. Saamueli 14:52). Ühes meeldejäävas lahingus saatsid vilistid välja hiiglasliku tšempioni nimega Koljat, kes mõnitas Jumala rahvast ja jäi oma suure pikkuse ja jõu tõttu 40 päevaks väljakutseteta. Kuid noormees nimega Taavet võttis Koljati väljakutse vastu ja alistas Jumala jõul hiiglase vaid tropi ja kiviga. Abner oli kuningas Sauli kõrval, kui Koljat kukkus, ja Saul küsis temalt, kes on Taaveti isa. Abner ei teadnud, sest Taavet ei kuulunud tema armeesse. Nii tõi Abner kuninga ette noore Taaveti, kes hoidis ikka veel Koljati pead (1. Saamueli 17:55–58).





Lõpuks muutus Saul Taaveti peale kibedasti armukadedaks. Taavet mitte ainult ei armastatud, vaid prohvet Saamuel oli ta võidnud järgmiseks kuningaks. See armukadedus sütitas Sauli sõtta Taaveti ja tema järgijate vastu ning vaatamata käimasolevale sõjale vilistitega jälitas Saul Taavetit kavatsusega ta tappa. Ühel õhtul läks Taavet paika, kus Sauli armee oli laagris, ja hiilis alla, kus Saul ja Abner magasid. Selle asemel, et tappa Jumala valitud kuningat, varastas Taavet Sauli pea kõrvalt oda ja veekannu. Seejärel äratas Taavet sõjaväe ja mõnitas Abnerit, et ta ei suutnud kuningat valvata.



Mõni aeg hiljem tapeti Saul ja kolm tema poega lahingus vilistitega ning Taavet sai Juuda trooni. Kuid selle asemel, et vanduda ustavust Jumala võitu ees, viis Abner Sauli poja Iš-Boseti üle Jordani jõe ja seadis ta kuningaks. Kui Abner naasis, oli ta pärast ägedat Gibeoni lahingut sunnitud põgenema Taaveti väejuhi Joabi eest (2. Saamueli 2). Abner jätkas Iš-Boseti toetamist kuningana, kuni Iš-Boseth sõimas Abnerit, süüdistades teda reetmises, kuna Abner oli maganud Sauli liignaise Rispaga. Vihastades, et tema lojaalsuses seati kahtluse alla, läks Abner Taaveti poolele ja tõotas viia kogu Iisraeli Taaveti kontrolli alla (2. Saamueli 3:8–12).



Kui Joab sai teada, et Taavet oli Abneriga kokkuleppe sõlminud, vihastas ta. Joab arvas, et Taavet poleks tohtinud Abnerit lahti lasta. Joab uskus, et Abner oli spioon, kes kavatses Taaveti liikumisest Is-Bosetile teada anda (2. Saamueli 3:24–25). Kuid Joabil oli Abneri vihkamiseks veel üks põhjus: Sauli endine väepealik oli Gibeoni lahingus tapnud Joabi venna Asaeli (salm 30). Joab kohtus Abneriga Hebronis ja tõmbas ta eravestluse ettekäändel kõrvale; eraelu ajal pussitas Joab Abnerit kõhtu, tappes ta (salm 27).



Taavet kurvastas Abneri surma pärast ja kutsus Joabi kojale mõrva eest needuse (2. Saamueli 3:28–29). Taavet leinas Abnerit avalikult, paastudes terve päeva, kirjutades Abneri auks harukirja ja kiites teda kui suurt väejuhti (salmid 31–37). Abnerist rääkides ütles Taavet: Täna on Iisraelis langenud üks väejuht ja suur mees (salm 38).