Kes oli Beltsebul?

Kes oli Beltsebul? Vastus



Beltsebul on nime kreeka vorm Baal-sebub , paganlik vilistijumal, keda kummardati Vana Testamendi ajal iidses vilisti linnas Ekronis. See on termin, mis tähistab kärbeste isandat (2. Kuningate 1:2). Arheoloogilised väljakaevamised iidsetel vilistipaikadel on avastanud kuldseid kärbeste kujutisi. Pärast vilistide aega muutsid juudid nime Beltsebouliks, nagu seda kasutatakse kreekakeelses Uues Testamendis, mis tähendab sõnniku isandat. See nimi viitas kärbsejumalale, keda kummardati selle putuka vigastustest vabanemiseks. Mõned piibliteadlased usuvad, et Beltsebul oli tuntud ka kui mustusejumal, millest hiljem sai variseride suus kibeda põlgamise nimi. Seetõttu oli Beltsebul eriti põlastusväärne jumalus ja tema nime kasutasid juudid saatana epiteedina.



Sõnal on kaks osa: Baal , mis oli Vanas Testamendis kaananlaste viljakusjumalate nimi; ja Zebul , mis tähendab kõrgendatud eluruumi. Kui need kaks osa kokku panna, moodustasid nad nime Saatanale endale, deemonite printsile. Variserid kasutasid seda terminit esmakordselt Jeesuse kirjeldamisel kirjakohas Matteuse 10:24–25. Varem olid nad süüdistanud Jeesust deemonite väljaajamises deemonite valitseja poolt (Matteuse 9:34), viidates Beltsebulile (Markuse 3:22; Matteuse 12:24).





Matteuse 12:22-s tegi Jeesus terveks deemonitest vaevatud mehe, kes oli pime ja tumma. Selle tulemusena oli kogu rahvas hämmastunud ja küsis: 'Kas see võib olla Taaveti Poeg?' Kuid kui variserid seda kuulsid, eitasid nad, et see võib olla Jumala töö, vaid kuulutasid selle asemel: 'See on ainult Beltsebuli poolt. , deemonite vürst, et see mees ajab deemonid välja” (Matteuse 12:23-24).



On tähelepanuväärne, et variserid reageerisid sellele Jeesuse tehtud uskumatule imele hoopis vastupidiselt rahvahulgale, kes mõistis, et Jeesus oli Jumalast. Tegelikult tunnistasid variserid, et Jeesus tegi imetegusid või tegi tegusid, mis ei olnud abita inimjõule kättesaadavad, kuid nad omistasid selle väe Jumala asemel Beltsebulile. Tegelikult oleksid nad pidanud paremini teadma: kurat ei saa teha puhtalt head tegusid. Ent oma enesesse uppunud uhkuses teadsid need variserid, et kui Jeesuse õpetused peaksid inimeste seas valitsema, on nende mõju nende üle lõppenud. Niisiis, nad ei eitanud imet, vaid omistasid selle hoopis põrgulikule jõule, deemonite vürstile Beltsebulile.



Suurem küsimus on järgmine: millist tähtsust see meie kui kristlaste jaoks tänapäeval on? Matteuse 10. peatükis annab Jeesus meile olemuse selle kohta, mida tähendab olla Tema jünger. Siit saame teada, et Ta saadab oma apostlid maailma kuulutama evangeeliumi (Matteuse 10:7). Ta annab neile konkreetsed juhised, mida teha ja mida mitte. Ta hoiatab neid: olge valvel inimeste eest! nad annavad teid kohalikele nõukogudele ja piitsutavad teid oma sünagoogides. . . . Kõik inimesed vihkavad sind minu pärast (Matteuse 10:17, 22). Seejärel lisab Ta: Õpilane ei ole kõrgem oma õpetajast ega sulane oma isandast. Piisab, kui õpilane on nagu oma õpetaja ja sulane nagu oma peremees. Kui majapead on kutsutud Beltsebuliks, siis kui palju enam tema pereliikmeid! (Matteuse 10:24-25).



Jeesus viitab meile täna sellele, et kui inimesed kutsuvad Teda saatanaks, nagu tegid Tema aja variserid, nimetaksid nad kindlasti samamoodi ka Tema jüngreid. Johannese 15. peatükis kuulutab Jeesus: Kui maailm vihkab teid, siis pidage meeles, et ta vihkas ennekõike mind. Kui kuuluksite maailma, armastaks see teid kui oma. Nii nagu on, te ei kuulu maailma, aga ma olen teid maailmast välja valinud. Sellepärast maailm teid vihkab. Pidage meeles sõnu, mida ma teile rääkisin: 'Ükski sulane pole suurem kui oma isand.' Kui nad kiusasid mind taga, kiusavad nad taga ka teid. Kui nemad kuuletuvad minu õpetusele, kuuletuvad nad ka sinu õpetusele. Nad käituvad sinuga nõnda minu nime pärast, sest nad ei tunne seda, kes mind on saatnud (Johannese 15:18-21).



Top