Kes oli Semiramis?
Vastus
Semiramis on ingliskeelne transliteratsioon kuulsa Assüüria kuninganna nime kreekakeelsest tõlkest, kes mõnda aega oli ainuvalitseja. Naisest Semiramisest kirjutatakse palju, kuid vähe põhjendatakse. Ta oli võrreldamatult ilus ja suurepärane sõjaline strateeg ning jättis jälje mitmetesse ehitusprojektidesse. Peale selle näib olevat kolm täiesti erinevat ideed selle kohta, kes Semiramis oli.
Üks teooria ütleb, et Semiramis oli Niinive asutaja Ninuse naine. Mõned ütlevad sõnu
Shinar , ja seega
sumeri keel , pärineb Semiramise algsest nimest,
Sammur-amat või mere kingitus. (Legend räägib, et ta oli kalajumalanna tütar, kes jättis ta tuvide kasvatamiseks maha.) Ka lugu sellest, kuidas Semiramis oma mehega kohtus, on erinev. Mõned ütlevad, et ta ilmus merevahust välja, kui tema laevad lähenesid. Teised ütlevad, et ta oli proua, keda ta tundis professionaalselt. Veel üks lugu on see, et naine aitas tal võtta Assüüria pealinna ning mees armus temasse ja varastas ta mehelt. Igatahes tappis ta lõpuks oma mehe ja valitses ainsa kuningannana 42 aastat, kuni poeg Ninyas ta reetis, et asuda endale trooni.
Semiramis oli tuntud oma ehitusprojektide ja sõjaliste tegevuste poolest. Ta ehitas Babüloni linna, sealhulgas müürid ja lossid ning võib-olla ka rippuvad aiad. Võimalik, et tal oli käsi Eufrati äärsete kallaste ehitamisel ja muistse Armeenia linna nimi Shamiramagerd tähendab Semiramise loodud. Väidetavalt vallutas ta pärast abikaasa surma suure osa Aasiast, Liibüast ja Etioopiast ning sai haavata lahingus India kuninga vastu.
Šoti minister ja kirjanik Alexander Hislop täiendas Semiramise mütoloogiat oma 1853. aasta raamatus.
Kaks Babüloni . Hislop väitis, et Semiramis oli abielus Nimrodiga (vt 1. Moosese 10:9–11). Piibel kirjeldab Nimrodit kui esimest vägevat meest maa peal (1. Moosese 10:8); mõned peavad vägevat meest viiteks ühele Nefilimist. Nimrod rajas või vallutas Sineari maal Paabeli, Ereki, Akkadi ja Kalne, läks seejärel Assüüriasse ja ehitas veel mitu linna, sealhulgas Niinive. Hislopi sõnul oli Semiramise suurim saavutus oma mehe abistamisel Jumala kummardamise asendamisel tähtedel põhineva polüteistliku süsteemiga. Teda seostati Ištari/Astarte/Ashtorethiga: algse taevakuningannaga (vt Jeremija 44:15–19). Tema poeg (emaks sai Nimrod, teine mees või surnud Nimrodi alla saadetud päikesekiired) ühines temaga maailma esimese ema/poja kultuse loomisel. Semiramise/poja paar inspireeris Isist ja Osirist Egiptuses, Veenust ja Adonist Kreekas ning Ushast ja Vishnut hinduismis. Hislop väitis ka, et katoliku kirik kohandas ema/poja kummardamise oma Maarja austamisega. Poja isik müüdis on ebaselge; võimaluste hulka kuuluvad Damu (seotud Hesekieli 8:14 mainitud Tammusiga), Horus ja Gilgameš.
Austatud lugu on see, et Shammuramat elas 1300 sada aastat hiljem, 800. aastate alguses eKr. Ta oli Shamshi-Adad V naine ja Assüüria kuninga Adad-Niriari III ema. Selles loos valitses Semiramis vaid neli aastat oma väikese poja regendina ning tema sõjalised vallutused ja ehitusprojektid olid tollal palju tagasihoidlikumad, kuid siiski olulised naise jaoks.
On palju muid väiteid. Mõned ütlevad, et Semiramis on jõulupuu, lihavõttepühade ja vabadussamba taga asuv vundament. Teised ütlevad, et ta oli Babüloni algne hoor. Tõde on see, et me ei tea, kes ta oli. Nagu kogu tolleaegne mütoloogia, on ka lood läbi elanud tuhandeid aastaid muutusi ja kohandusi. Võimalik, et tänu temale on meil polüteism, ema/poja kultus ja pikk armastusjumalannade traditsioon. Kuid on ka võimalik, et tema ainus püsiv monument on see, et ta jagab oma nime Kairo luksushotelliga.