Kes olid ammonlased?
Vastus
Iisraeli varase ajaloo jooksul leiame viiteid ammonlastele. Kes nad olid, kust nad tulid ja mis nendega juhtus? Ammonlased olid semiidi rahvas, kes oli iisraellastega lähedalt seotud. Vaatamata sellele suhtele peeti neid sagedamini vaenlasteks kui sõpradeks.
Lott, Aabrahami vennapoeg, oli ammonlaste esiisa. Pärast Aabrahami ja Loti lahkuminekut (1. Moosese 13) asus Lott elama Soodoma linna. Kui Jumal hävitas Soodoma ja Gomorra nende kurjuse tõttu, põgenesid Lott ja tema tütred Surnumere lõunapoolsesse mäestikualasse. Tõenäoliselt arvasid Loti tütred, et nad on ainsad inimesed, kes on maa peale jäänud, ja jõid Loti ta purju ja neil tekkisid temaga intsestiivsed suhted, et sünnitada lapsi (1. Moosese 19:37–38). Vanemal tütrel oli poeg nimega Moab (isalt) ja noorem sünnitas Ben-Ammi (minu rahva poja). Ammonlased, Ben-Ammi järeltulijad, olid rändrahvas, kes elas tänapäeva Jordani territooriumil ja pealinna Ammani nimi peegeldab nende iidsete elanike nime.
Moosese ajal hõivasid Jordani jõe oru viljakad tasandikud emorlased, ammonlased ja moabiid. Kui Iisrael lahkus Egiptusest, keeldusid ammonlased neid mingil moel abistamast ja Jumal karistas neid toetuse puudumise eest (5. Moosese 23:3-4). Kuid hiljem, kui iisraellased tõotatud maale sisenesid, andis Jumal neile käsu: Kui te lähenete ammonlaste territooriumile, ärge kiusage neid ega tülitsege nendega, sest ma ei anna teile midagi ammonlaste maast. Ammon varanduseks, sest ma olen andnud selle Loti poegadele omandiks (5. Moosese 2:19). Iisraeli Gaadi, Ruubeni ja pool Manasse hõimud võtsid endale ammonlaste omaga piirneva emoriidi territooriumi.
Ammonlased olid paganlikud inimesed, kes kummardasid jumalaid Milcomi ja Molechi. Jumal käskis iisraellastel nende paganatega mitte abielluda, sest segaabielu viiks iisraellased valejumalate kummardama. Saalomon ei kuuletunud ja abiellus ammonlase Naamaga (1. Kuningate 14:21) ning, nagu Jumal oli hoiatanud, tõmbas ta ebajumalakummardamisse (1. Kuningate 11:1-8). Molek oli vasika näoga tulejumal; tema piltidel olid käed välja sirutatud, et võtta vastu imikud, kes talle ohverdati. Nagu nende jumal, olid ammonlased julmad. Kui ammonlaselt Nahasilt küsiti lepingu tingimusi (1. Saamueli 11:2), tegi ta ettepaneku iga iisraeli mehe parem silm välja raiuda. Aamos 1:13 ütleb, et ammonlased rebisid vallutatud aladel rasedad naised lahti.
Kuningas Sauli juhtimisel võitis Iisrael ammonlasi ja tegi neist vasallid. Taavet jätkas oma suveräänsust Ammoni üle ja piiras hiljem pealinna, et tugevdada oma kontrolli. Pärast Iisraeli ja Juuda lõhenemist hakkasid ammonlased Iisraeli vaenlastega liituma. Ammon sai teatava suveräänsuse tagasi seitsmendal sajandil e.m.a, kuni Nebukadnetsar nad umbes sada aastat hiljem vallutas. Ammonlane Tobia (Nehemja 2:19) oli tõenäoliselt Pärsia võimu all oleva piirkonna valitseja, kuid elanikud olid ammonlased, araablased ja teised. Uue Testamendi aegadeks olid sellesse piirkonda elama asunud juudid ja seda tunti Perea nime all. Viimati mainis ammonlasi kui eraldi rahvast teisel sajandil Justin Martyr, kelle sõnul on neid väga palju. Kunagi Rooma ajal näib, et ammonlased on araabia ühiskonda imbunud.