Miks juudid ja araablased/moslemid üksteist vihkavad?

Vastus



Esiteks on oluline mõista, et mitte kõik araablased pole moslemid ja mitte kõik moslemid pole araablased. Kuigi enamik araablasi on moslemid, on palju ka mittemoslemeid araablasi. Lisaks on sellistes piirkondades nagu Indoneesia ja Malaisia ​​mittearaabia moslemeid oluliselt rohkem kui araabia moslemeid. Teiseks on oluline meeles pidada, et mitte kõik araablased ei vihka juute, mitte kõik moslemid ei vihka juute ja mitte kõik juudid ei vihka araablasi ja moslemeid. Peame olema ettevaatlikud, et vältida inimeste stereotüüpide loomist. Üldiselt aga ei meeldi araablased ja moslemid juutide vastu ja nad ei usalda neid ning vastupidi.



Kui sellele vaenule on selge piibellik seletus, ulatub see Aabrahamini. Juudid on Aabrahami poja Iisaki järeltulijad. Araablased on Aabrahami poja Ismaeli järeltulijad. Kuna Ismael on orjanaise poeg (1. Moosese 16:1–16) ja Iisak on tõotatud poeg, kes pärib Aabrahami õnnistused (1. Moosese 21:1–3), tekiks nende kahe poja vahel ilmselt teatav vaen. Ismaeli Iisaki pilkamise tulemusena (1. Moosese 21:9) käskis Saara Aabrahami Haagarit ja Ismaeli minema saata (1. Moosese 21:11–21). Tõenäoliselt tekitas see Ismaeli südames veelgi suuremat põlgust Iisaki vastu. Ingel ütles Hagarile, et Ismaelist saab suure rahva isa (1. Moosese 21:18) ja huvitaval kombel, et Ismaelist saab metsiku mehe eesel; tema käsi on kõigi vastu ja igaühe käsi tema vastu ning ta elab vaenulikult kõigi oma vendade vastu (1. Moosese 16:12).





Iisaki ja Ismaeli iidne kibeduse juur ei seleta aga kogu juutide ja araablaste vahelist vaenulikkust tänapäeval. Islami religioon, mida järgib enamik araablasi, on muutnud Ismaeli ennustatud vaenu veelgi sügavamaks. Koraan sisaldab moslemitele mõnevõrra vastuolulisi juhiseid juutide kohta. Ühel hetkel käsib see moslemitel kohelda juute vendadena ja teisel hetkel käsib see moslemitel rünnata juute, kes keelduvad islamiusku pöördumast. Koraan toob kaasa ka konflikti selle üle, milline Aabrahami poeg oli tõesti tõotuse poeg. Heebrea Kirjad ütlevad, et see oli Iisak. Koraan ütleb, et see oli Ismael. Koraan õpetab, et Aabraham peaaegu ohverdas Issandale Ismaeli, mitte Iisaki (vastupidiselt 1. Moosese raamatule 22). See arutelu selle üle, kes oli lubaduse poeg, suurendab veelgi tänapäeva vaenulikkust.



Teine juutide ja araablaste vahelise konflikti juur on poliitiline. Pärast Teist maailmasõda, kui ÜRO andis osa Iisraeli maast juutidele, valitsesid maad britid ja seal asustasid peamiselt araablased (kuigi kolmandik elanikkonnast olid juudid). Enamik araablasi protestis ägedalt Iisraeli uue riigi vastu, isegi kui nad keeldusid ÜRO plaani raames pakutavast Araabia Palestiina riigist. Araabia riigid, sealhulgas Egiptus, Jordaania, Iraak ja Süüria, ründasid Iisraeli, püüdes neid merre ajada, kuid nad said lüüa. Araabia vägede lüüasaamine muutus peagi inimlikuks tragöödiaks, kui ümbritsevad araabia riigid keeldusid Iisraelist pärit araabia põgenikke vastu võtmast.



Alates 1948. aastast on Iisraeli ja tema araabia naabrite vahel valitsenud suur vaen. Pingeid on õhutanud poliitiline retoorika ja selliste rühmituste nagu Hamas olemasolu nende jätkuva kinnisideega sionistliku üksuse hävitamiseks ja 1948. aasta tulemuste ümberpööramiseks.



Iisrael asub ühel pisikesel maatükil, mida ümbritsevad palju suuremad araabia riigid nagu Jordaania, Süüria, Saudi Araabia, Iraak ja Egiptus. Meie seisukoht on, et piibli järgi on Iisraelil õigus eksisteerida rahvana omal maal, mille Jumal andis Aabrahami pojapoja Jaakobi järglastele (1. Moosese 12:7). Kuigi Lähis-Ida konfliktile pole lihtsat lahendust, kuulutab Psalm 122:6: Palvetage Jeruusalemma rahu eest. Olgu need, kes sind armastavad, kaitstud.